Muinasaeg

11.02.14

 Asustuse kujunemine Ridala ümbruses on olnud seotud maatõusuga. Kiviaja lõpus (u 3500 aastat tagasi) oli enamik kihelkonnast veel vee all.
Noorema kiviaja asulakohti ja matmispaiku pole praeguse Ridala valla territooriumilt seni leitud. Puuduvad ka pronksiaja ja varase rauaaja leiud, kuid 2001. aasta suvel avastas arheoloog Mati Mandel Suure–Ahli külast esimese väikeselohulise kultuskivi (seda muististeliiki dateeritakse 1. aastatuhandesse e. Kr).


Vanim kinnismuistis on Parilas asuv kivikalme, mis on sealt leitud savinõu kildude järgi dateeritud 1. aastatuhande esimesse poolde.
Keskmisel rauaajal suurenes skandinaavlaste huvi Läänemere idakalda vastu ning siia ulatusi nende sõja– ja kaubaretked. Skandinaavia saagad räägivad rootslaste poollegendaarsest kuningast Ingvarist, kes u. 600. aastal sellisel sõjaretkel surma sai. Ühe teooria järgi on Ingvari matmispaik just Ridala vallas Kiideval.


Skandinaavlaste retked Eestimaale jätkusid ka viikingiajal (800–1050) ning viikingitest räägib ka Madudemäe legend. "Madudemägi on kõrgem kivine küngas Puise-Palivere ostmoreenil Puise nina lähedal. Arvatavasti oli Puise aastatuhande vahetusel meresõitjate Viikingite sadam või Rotalia (Ridala) muinaskihelkonna meresõitjate ja kaupmeeste peatuspaik. Viikingid kasutasid oma laevadel lohemaokujulisi hirmuäratavaid lippe ja laevaninasid. Sellepärast sai nende peatuspaik Madudemäe nime. Mäe lähedal madalamal alal on Pruuli talu peremees 1930 a. lõpul loomadele joogivee auku kaevates leidnud maa seest kõdunenud laeva kiilu osa."
Arheoloog Mati Mandeli hinnagul võidi just viikingiajal püstitada linnus, mida tuntakse Ridala Tubrilinnana.


Ridala kandi asustus hakkas tihenema I aastatuhande teisel poolel. Ilmselt kujunes siis välja ka Ridala muinaskihelkond, mis hõlmas lisaks praegusele Ridala vallale ka hilisemate Martna ja Lääne–Nigula kihelkondade alad. Keskuseks kujunes Tubrilinna muinaslinnus.
Arheoloogid on Tubrilinna ümbruses välja selgitanud 14 muistset külaaset ja selle põhjal võib Ridalat pidada tihedaima asustusega kihelkonnakeskuseks muinasaja lõpu Läänemaal.