Nõukgude aeg

15.02.14

1944. a. sügisel jäi Eestis kehtima sõjaeelne administratiiv-territoriaalne jaotus, kuid 13. septembril 1945. moodustati praeguse Ridala valla territooriumil Asuküla, Võnnu, Ridala ja Tuuru külanõukogud. 17. juunil 1954 ühendati Võnnu ja Asuküla Ahli külanõukoguks, keskusega Haapsalu linnas ning Ridala ja Tuuru Ridala külanõukoguks, keskusega Käpla külas.

Ahli külanõukogu piirkonda kuulusid Uuemõisa, Espre, Rohense, Kabrametsa, Vilkla Lõbe, Üsse, Tammiku, Erja, Võnnu asundus, Rummu, Laheva, Kadaka, Herjava, Aamse, Kiltsi, Valgevälja, Mägari, Koheri, Väike-Ahli, Suur-Ahli, Metsa, Kiiv, Tansaka, Kolu, Sepa, Mäe, Suur-Pusku, Väike-Pusku, Rohuküla,Eigla, Nõmme, Hobulaid, Ungru tee ja Panfilovka.

Piirkonnas tegutsesid kolhoosid: "Lahe", "Kevad", "Lääne", "Eespere", "Aurora", "Kalev" , "Uus metsa", "Õnnevälja", "Leek" ja "Tasuja". Kolhoosid ühinesid K. Marxi nim. Kolhoosiks ning kolhoosiks "Koit" ja "Leek". 1968. a. tegutses kaks kolhoosi: "Valgus" ja K. Marxi nimeline kolhoos.

Külanõukogu allasutused olid Asuküla külaraamatukogu, rahvamaja ja algkool, Võnnu külaraamatukogu, algkool ja rahvamaja ning Asuküla velsker-ämmaemandapunkt.

Ridala külanõukokku kuulusid: Käbla asundus, Emuvere, Haeska I,II,III, Jõõdre, Kaevere, Kolila, Käbla-Kraavi, Litu, Parila-Lannuste, Saanika, Uneste ja Vätsa.

Töötasid kolme klassikomplektiga Haeska, Parila ja Sinalepa mittetäielikud keskkoolid ning ühe klassikomplektiga Saanika algkool.

Tegutsesid Sinalepa keskraamatukogu ja keskrahvamaja, Parila harurahvamaja, Kiideva rahvamaja, Ridala ja Sinalepa koorejaamad, Haeska sideagentuur, Parila jahuveski ning Ridala Masinaühistu.

Piirkonnas moodustati kolhoosid: "Tulevik", "Lahe", "Männiku", "Uus-Elu", "Uus-Lannuste", "Koit" ( liideti "Tulevikuga"). "Uus-Lannuste" ja Jõõdre "Külvaja" ühendati "Külvajaks".

1954. aastal tegutsesid väikestest kolhoosidest ühinenud majandid "Tulevik" (1965. a. moodustati Ridala sovhoos) ja "Külvaja", kalurikolhoos "Kiideva Kalur" (ühines "Virtsu Kaluriga" 1964) ning Kõrgemäe puukool.

1. jaanuaril 1953 oli Ridala külanõukogu territooriumil 766 elanikku 273 majapidamisega.
1. septembriks 1959 valmis uus koolimaja ja endine Sinalepa 7-kl. kool nimetati ümber Ridala 8. kl. kooliks. Sinalepa koolihoone ehitati ümber 157 kohaga internaadiks.

Töötasid Kiideva ja Haeska algkoolid, Ridala ja Haeska raamatukogud, Ridala velskri-ämmaemandapunkt, neli kauplust (Ridala, Kiideva, Haeska ja Sinalepa).
1959 likvideeriti Asuküla ja Võnnu algkool, 1966 Kiideva rahvamaja ja Haeska algkool, 1967 Kiideva algkool ning 1970 Parila algkool.
30. märtsil 1973 muudeti külanõukogude piire ning liideti Ahli ja Ridala külanõukogud Ridala külanõukoguks, keskusega Haapsalu linnas. Külanõukogu koosseisu oli valitud 27 rahvasaadikut. Töötas 3 alalist komisjoni: põllumajandus-, eelarve- ning kaubandus– ja hariduse-kultuurikomisjonid. 1974 likvideeriti Kiideva külaraamatukogu ning Ammuta, Tuuru, Haeska, Asuküla ja Ridala koorejaamad.

1977. aastal oli suur külade liitmine, mille tulemusena jäid Ridala külanõukogu territooriumile järgmised külad:

  1. Ridala (senised Vilkla, Lõbe, Liiva, Kolila, Lannuste, Jõõdre ja Vätse külad);
  2. Saanika ( senised Saanika, Uneste ja Litu külad);
  3. Üsse (senised Üsse, Laheva, Tammiku, Aamse, Rummu ja Võnnu külad);
  4. Herjava (senised Herjava ja Kadaka külad);
  5. Espre (senised Espre ja Rohense külad);
  6. Kabrametsa (senised Kabrametsa ja Erja külad);
  7. Mägari (senised Mägari ja Koheri);
  8. Ahli (senised Suur-Ahli, Väike-Ahli, Kivi, Kolu, Metsa ja Varni külad);
  9. Rohuküla (senised Rohuküla, Eigla, Nõmme, Hobulaiu, Ungru ja Kiltsi külad);
  10. Valgevälja (Valgevälja);
  11. Topu ( senised Sepa, Tanska, Suure-Pusku ja Väike-Pusku külad);
  12. Sinalepa, Ammuta, Puiatu, Saardu ja Panga külad;
  13. Käpla (senised Käpla, Kaevere ja Emuvere külad);
  14. Kiideva (senised Kiideva, Koidu ja Lapi külad);
  15. Haeska (endised Haeska I,II,III);
  16. Tuuru (senised Tuuru ja Allika külad);
  17. Puise;
  18. Põgari (Põgari-Sassi).

Ning järgmised alevikud:

  1. Uuemõisa alevik (Uuemõisa küla);
  2. Paralepa alevik (Üanfilovi I ja II asundus).

Esimesed maad tagastati Ridala sovhoosi maadest ENSV Haapsalu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega 7. detsembril 1988 Velle Riielile Nurme talu rajamiseks ning "Külvaja" kolhoosi maadest 15. veebruari 1989 Hillar Kruusmale Küünimäe talu rajamiseks.