Omavalitsus

15.02.14

Eestimaa (1816) ja Liivimaa (1819) talupoegade seaduse järgi olid maakonnad jaotatud territoriaalseteks talupoegade ühendusteks – valdadeks.
Ridala kihelkonna territooriumil moodustati kolm valda: Võnnu, Asuküla ja Sinalepa.
Selline haldusjaotus kehtis 1. aprillini 1939.
1938.a. oli Ridala kihelkonna rahvastiku tihedus 15,8 inimest km² kohta.
1. aprillil 1939 moodustati kolmest vallast kaks: Asuküla (põhiliselt Asuküla, ja Võnnu vallast) ning Ridala ( põhiliselt Sinalepa, osa Martna, Võnnu ja Asuküla vallast).
"Vabariigi Presidendi otsus nr. 88, 7. oktoobril 1938: "Valdade piiride ühekordse korraldamise seaduse (RT 1938, 37, 337) alusel määran, arvates 1.aprillist, 1939.a. vallad Põllutööministeeriumi Katastri ameti poolt koostatud valdade kaartidel punase joonega märgitud piires järgmiselt:

ASUKÜLA vald – maaalaga, mis moodustub:

  • senise Asuküla valla maa-alast, välja arvatud Varni küla ja Tauksi saare maa-alad;
  • senise Võnnu valla Herjava, Rohense, Kadaka, Laheva, Üsse, Tammiku, Aamsi, Rummu, Võnnu ja Kabrametsa külade ning Võnnu ja Erja asunduste piirkonnast;
  • senise Oru valla talude heinamaatükkide maa-aladest, mis Oru valla lahusmaadena asuvad senise Võnnu valla piires;
  • senise Sinalepa valla Jõevälja nr.28 talu lahusasuva heinamaatüki maa-alast senise Võnnu valla piires.


RIDALA vald – maa-alaga, mis moodustub:

  • senise Sinalepa valla maa-alast, välja arvatud Jõevälja nr.28 talu lahusasuva heinamaatüki maa-ala senise Võnnu valla piires;
  • senise Martna valla Haeska küla piirkonnast;
  • senise Võnnu valla Saanika, Uneste ja Litu külade piirkonnast;
  • senise Asuküla valla Varni küla ja Tauksi saare maa-aladest.